N'Oba Nookora Enshobi Itaano Waaba Nooshoma Okuhanuura?

Ntakashoboriire eby’emperu okubirikwaija kukuratana aha kuhendera emyaaka egi, ninyenda kubanza nakushoborora aha nshobi itaano, ez’abantu barikukora baaba nibeega okuhanuura kw’omuri Baibuli. Enshonga ahabwenki nakushoborora ezi nshobi, n’ahabw’okugira ngu ku orazikore, torikwija kukyenga ebindikuza kukushobororera omumaisho.

Enshobi y’okubanza

Okukuratira emyegyeseze y’abantu. Yesu Kristo kuyatandikire kwegyesa eb’emperu omu bakuratsi be, ekiyabandize kubagambira nekyi, “mube baakareebi batakaija kubahabitsa” (Matayo 24:4). Omunsi omu harimu abarikushomesa okuhanuura kw’omuri Baibuli, omumiringo yaabo nk’abantu. Hariho enyegyesa y’emiringo nyingi kandi egwiire, nahabwekyo oshemaire kwegyendesereza eky’orakuratire. Baibuli netugambira eti, “mutagaya eby’okuhanuura, mugyeze byoona musigaze ebirungi” (1 Abatesalonika 5:20-21). Oshemaire kugyeza burikimwe ekiwahurira orikukoresa Baibuli. Kukirashushane neki Baibuli erikwegyesa okikuratire, washanga bitarikushushana, okirekye.

Eki kyoorobi kwetegyereza, okuratire eky’orareebe kiri eky’amagyezi ahari iwe. Kwonka Yesu Kristo akagira ati, “rabira omukahanda akafunzire, ahabwokuba omuhanda ogurikuhisya owa nyamuteza gugarami kandi guba muhango, kandi abaingi nigwo batoora. Kwonka okahanda akarikuha amagara kafunzire n’abakazoora, baba bakye” (Matayo 7:13-14). Okweega Baibuli okeetegyereza ebi erikwegyesa, nikyetenga okukora n’amaani. Waaba otareebire mu Baibuli kukyebera ebi orayegyesibwe, noija kuhabisibwa.

Enshobi ya kabiri

Okushoma Baibuli orikwenda kuhamya eki orikumanya. Abantu baingi kubarikuza kushoma emishororongo, baba nibaronda obuhame kuhamisiriza ebi barikumanya. Eky’okureeberaho omukyegyeso ekirikwaija, nitwaija kureeba aha kuhindurwa kw’emibiri. Obwaire obwingi, nooba obaire oine enyikiriza yaaba haraije kubaho okuhindurwa kw’emibiri, yaaba nikubaho ryaari, ningashi nibaahi abaratwaarwe.

N’obumwe, noshanga washomire Baibuli okabona emishororongo erikuhamya enyikiriza yaawe. Kwonka eki, n’ekibuuzo, ninkubuuza. Okashoma wayetegyereza eki Baibuli erikugamba aha kuhindurwa kw’emibiri, ninga kuwabonire ekigarikwamu ky’ekibuuzo kyaawe, wabirigaho? Obwire obwingi abantu nibaba batari kuronda mazima, kwaihaho nibaba nibaronda emishororongo erahamye ebi barikumanya.

Haza noomanya? Ku oraronde obuhame omuri Baibuli bw’eby’orikutekateka, noija kububona. Ku oraronde obuhame yaaba entaro ziboniire, noija kububona. Waronda obuhame yaaba entaro nimbi, noija kububona. Buri kimwe eki oraronde okuhagira kakube okwiihamu enda, ebitingwa, okugamba omu ndimi, okubatizibwa, amaarwa, okuhindurwa kw’emibiri, nainga amakuru g’okuhanuura. Ku oraronde emishororongo erikuhamya eki orikutekateka, noija kubona emishororongo eri ku kishagyika.

Haza, ogwo tigwe muringo oguhikire ogu oshemaire kushomamu Baibuli, kwihaho nikikukuha obuyambi, bw’okuhamya ebishuba byaawe. Ku oraronde ekigarikwamu ky’ebibuuzo bigwire, noija kukibona. Omuringo oguhikire ogw’okusheruramu amazima, n’okwebuuza ebibuuzo ebihikire.

Rekyera aho okuronda emishororongo y’okuhamya ebi orikumanya, otandike oyebuuze ebibuuzo ebihikire. Ebibuuzo ebihikire ninkeebi,

  • Baibuli neshobororaki?
  • Emishororongo eyi nkushoma negamba ahariki?
  • Emishororongo egi, eine kakwateki n’emishororongo endeijo?

Ku orasangure burikimwe eki orikumanya, okatandika busya kuronda eki Baibuli eri kushoborora, noija kureeba ebintu bitsya ebiwabaire otakareebaga.

N’amazima, nooba noyetenga kwecureeza okaikiriza kuhataine ky’orikumanya. Nooba oine kwiikiriza ngu ebi wabaire nomanya bikaba bigwire, waheza kureeba Baibuli neshomesa ebitari kushushana nabyo. Kandi ku oraigure omutima gwaawe, okiikiriza ekigaambo kya Ruhanga, “noija kumanya amazima, kandi amazima gakuhindure ow’obusingye.” (Yohaana 8:32).

Enshobi ya kashatu

Okweyesiga. Endaijo nshobi eyi wakubaasa kukora nokw’okweyegyesa Baibuli iwe nk’omuntu, otashabire buyambi kuriga ahari Ruhanga. Oine kukimanya ku abatendekwa ba Kristo ikumi na babiri, hataine owayetegyeraize okuhanuura kw’omuri Baibuli, okuhisya obu Yesu yabaha okwetegyereza.

“Reero akabaha okwetegyereza, ngu bashoborokyerwe ebyahandikirwe” (Luka 24:45).

Ebicweka byingi bya Baibuli, bihandikirwe omu miringo eyi abantu batarikubaasa kwetegyereza, Ruhanga yaaba atabahweriire (Isaaya 28:13; Yohaana 12:39-41).

Yesu Kristo okugambira omu nfumu akaba atarikuhwera bantu kumwetegyereza. Yetegyereze Matayo 13:10-11,

“reero abatendekwa be bakamweijaho bamubuuza bati; mwegyesa, ahabwenki noyegyesa orikwejunisa efumu?” Yesu yabagarukamu ati, ”ahabwokuba muhairwe omugisha kumanya eby’obukama bwa Ruhanga, kwonka bo tibahairwe ogwo mugisha.

Okwetegyereza n’ekiconco kuriga ahari Ruhanga,

N’aha bwekyo, noyetenga kushaba okwetegyereza kuriga ahari Ruhanga. “Kwonka omuriimwe kuharaabe harimu otaine bwengye, abushabe Ruhanga, oha boona atarikweshanya” (Yakobo 1:5).

Eki wakigyerizeho?

“Mushabe, muryaheebwa. Musherure, muryazoora. Mwiguze, muraigurirwa. Ahabwokuba, weena oshaba abeebwa. Osherura azoora. Oyiguza, ayigurirwa. Nooha omuri imwe ou omwana we ya kumushaba omugaati, akamuha ibaare? Naingashi, akimushaba eky’enyanja akamuha enjoka? Mbweenushi imwe abasiisi, kumuraabe nimumanya kuha abaana banyu ebirungi, nimugira ngu Tataitwe, ow’omwiguru, naija kubaha birikwinganaki mwaheza kumushaba” (Matayo 7:7-11).

Buri kushutama kushoma Baibuli, shaba Ruhanga akuhe okwetegyereza.

Enshobi ya kana

Okweega okanga kuta omunkora. Zimwe ahanshonga ahabwenki Ruhanga yagambaire omu barangi, nokwenda kuturabura, ngu tuhindure aha mitwarize yaitu. Ruhanga akagambira omurangi Ezekieli ati;

“nakuhindura omukuumi, noija kuhurikiriza ebigambo kuriga omukanwa kangye, orabure abantu omweizina ryangye. Bagambire ngu okubaho nka Ruhanga waabo, tinyenda musiisi kwahwerekyerera, kureka nyenda ngu ayeteise atungye amagara. Ahabwenki wakweretera okufa?” (Ezekieli 33:7,11)

Ruhanga nayenda ngu tutoore omuhanda ogurikutuha amagara. Okuhanuura nigumwe aha mihanda erikuturabura ngu tweteise obwaire butakatuhwiireyo. Abarikuhurikiza ebigambo by’abarangi, bashemeire kubikuratira, titushemeraire kuhurikiza ebirikwaija kubaho ny’entsya, reero tuketantara okurabura okurimu.

“Buri omwe omuri Israeli nari omuny’amahanga orikutuura omuri Israeli, orayehagure aharinye, akaramya ebishushani, omumutima gwe akatamu eby’okumuterebura aharinye akasheisha. Reero akiheza akeija kwebuuza aha murangi, ebirikumukwataho, ninyija kumugarukamu nyowe kenyine. Ninyija kuhindurwa amaisho gangye ahariwe, kandi musangure omu bantu bangye” (Ezekieli 14:7,8).

Kuturashabe okwetegyereza kuriga ahari Ruhanga, tushemereire kukora ebi Ruhanga yatwegyesa. “Burikiturikumushaba nakituhereza ahabwokuba niturinda ebiragiro bye, kandi tukora ebirikumushemeza” (1 Yohaana 3:22). Ijuka Ruhanga nayenda kugira akakwate ahari itwe, nahabwekyo, ku orashome okuhanuura, okatandika kushaba, okashoma Baibuli kandi okahindura emitwarize yaawe, Ruhanga naija kukuha emigisha. Kwonka ku orashome okuhanuura okanga kuta okurabura aha mutima, akabi koona akarikugambwaho Omukuhanuura nikaija kukuhikaho. Otakora egyo enshobi.

Enshobi ya kataano

Okukuratira abandi. Bamwe aha bantu, nibetegyereza ebi Ruhanga arikubashaba kukora, nangwa bagira ekihika ky’okubikora. Kwonka berarikirira abandi bantu okubarabatekatekeho. Yesu Kristo kuyayegyesize abantu, “baingi omubutegyeki bakamwiikiriza, kwonka bakanga kukyatura ahabw’okutiina abahangu biteeka, ngu batakababinga omunterane z’abantu. Ahabw’okugira ngu bakaba nibakunda ebitinisa omu bantu kukira okubabaire nibakunda Ruhanga” (Yohaana 12:42,43).

Nikibaasa kukugumira kutoora omuhanda ogu abandi bantu batarikutoora, kwonkashi noyenda kufubirwa nabo Ruhanga kwariije kubafubira? Ekibuuzo eki okirinde omu mutwe gwaawe, waaba noshoma ebyegyeso ebirikukurataho.

Ekyegyeso ebirikukurataho: Niheija kubahoki hatakabaireho okugyezibwa kwingi